Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga naerda ta
võis lauljaid kuulates, naerda küll. Naerda ja sõimata! Tema sõimu ei pannud keegi aga tähele,
sest lõpmatut laulukest lauldi veel siiski, kui Voitinski kõrvad olid juba ammu igaveseks kurdid ja
tema suu mulda täis. Võimalik, et see laul eluea poolest mattis isegi krahvi, oma tooja, sest
kunst on ju pikk, inimese elu lühike. Aga selle kohta polnud teateid, sest krahvist kuuldi peale
tema lahkumist sama vähe kui enne tema tulekutki.
Voitinski kõrval oli veel inglane King, kes ei laulnud kunagi popi armsast koerast! Aga temast
polnud seda imeks panna, sest tema ei laulnud üldse mitte. Emake loodus oli temale andnud
saleda ja painduva, peaaegu neitsiliku keha ja nii õrna ja sulava hääle, et iga tema sõna kostis
peaaegu muusikana. Aga kuis siis veel laulda, kui sa rääkides teed niikuinii kogu päeva
muusikat! Ehk olgu siis, et oleks võinud laulda üksinda. Aga seda polnud üldse võimalik, kui
annaabi.ee 
