KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta. Luule Sakk kirjeldab: ,,Mäletan
hästi 1944. aasta Tallinna pommitamist, olin siis 10-aastane. Kannatada said eelkõige
tsiviilisikud, sest saksa sõjavägi oli juba linnast lahkunud. Lennukid lendasid hästi madalalt ja
sealt tulistati otse põgenejate pihta. Venelased tegid sel ööl kaks rünnakut. Esimese ajal olime
kodus, teise ajaks läksime aga varjendisse, mis asus Viru väljaku ääres praeguse Metro Plaza
keldris. Terve linn oli tulekumast valge ja kõikjal lendasid sädemed. Mäletan, et ema käskis meil
õega oma riideid patsutada, et need põlema ei läheks. Nägin ka, kuidas põles Estonia teater. Meie
kodu Gonsiori tänaval sai pihta. Kui varjendist välja tulime, avastas isa, et õnneks ei olnud
põlema süttinud püssirohutünnid, mis olid varjendiks oleva maja seina ääres." [Lisa 1:3]
2.4. Sõjajärgne Eesti
1944. aasta lõpuks oli Punaarmee uuesti vallutanud Eesti. Eestlased ei uskunud, et iseseisvus on