Peale kvartsi (ehk kaltsedoni) võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiidid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun, must, roheline, punane jne. Värvuse annavad mitmesugused lisandid. Ta on nii kõva, et teras ega klaas tema peale ei hakka. Kui noaseljaga kõvasti vastu ränikivi lüüa, siis kargavad sädemed laiali, seepärast kutsutakse ränikivi veel tulekiviks. Leidumine: Ränikivi leidub maakera pinnal väga laialdaselt: oletatakse, et ta moodustab 1/3 maakera koorest. Ta on liiva tähtsaim osa ja seepärast leidub teda meil rohkesti mererannas. Teda leidub ka raudkivis. Mägedes leitakse ränikivi mõnikord ilusate suurte kristallidena, mis sagedasti suurteks "kobarateks" kokku on liitunud. Mõned kvartskristallid on täiesti läbipaistvad, nagu klaas neid kutsutakse mäekristallideks. Ränikivi tarvitamine.
Keskmine kiviaeg = Mesoliitikum Noorem kiviaeg = Neoliitikum Pihukirved peoliidid. Olduvai kultuur 2,6 1,4 miljonit aastat tagasi. Acheuli kultuur (Prantsusmaa leiukoha järgi) 1,4 200 000 aastat tagasi Moustier kultuur 200 000 40 000 aastat tagasi (kesk paleoliitikum) Hilispaleoliitikumis: 1. Aurinac`i kultuur 2. Gravetti kultuur 3. Solutren kultuur 4. Magdalen´i kultuur Peamine tööriistade materjal on tulekivi, Eestis valge kvartsi kutsutud tulekiviks. Opsidiaan on veel parem materjal, (looduslik klaas, praegusele klaasile üsna lähedane). Are Tsirk - tulekivist asjade valmistaja, väliseestlane. Narva jõesuus paljju tulekivi kamakaid. Kromanjoonlaste ajajärgul on hakatud valmistama esimesi kunstiteoseid. Aurinac kultuur. Kujutavalt peamiselt naisi, tehtud luust või sarvest. Willendorfi veenus, esimene leitud kujuke (Willendorf Austrias) 31 000 aastat vana, vanim kuju 32 000 vana. Rõhutatud puus ja rind, pea koos käte-jalgadega