Eesti majandus 20. sajandil
· mõisnikele 58 % ja
· talurahvale 42 % maafondist
Kõrge maahind ei võimaldanud talukohti osta. Põhja-Eestis
arenes talukohtade ost aeglasemalt kui Lõuna-Eestis.
Sajandivahetusel algas ühistegevuslik liikumine. Ajendiks sai
piimakarjanduse areng.
1889.a. juunis toimus Eesti Põllutöökongress, mis pooldas
ühistegevust.
Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse loomine .Otsus võeti vastu
1900.a. juunis, põhikiri kinnitati 1901.a. juulis.
1904.a. moodustati Rakvere Linna Tulekinnituse Selts
1905.a. Valga ja 1906.a. Narva Vastastikuse Tulekinnituse Selts.
Oluline koht oli karja kontrollühingutel. Esimene kontrollühing
loodi 1.mail 1909.a.
Kaubandusoperatsioonidega tegelesid varem põllumeesteseltsid.
Ostu-müügi ühingud tekkisid 1902.aastal.
Tegevust alustasid Antsla ja Sindi tarbijate ühistud.
EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1918- 1940
1. Majanduse üldiseloomustus
24.veebr. 1918.a. kuulutati välja Eesti riiklik iseseisvus
annaabi.ee 
