Ernst Erno
kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna.
Aastatel 19231925 oli ta ajakirja "Laste
Rõõm" toimetaja.
Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus.
Ise, ise!...
Ei, see miskit muud ei ole,
ise, ise oled see,
oma rõõm ja oma mure,
oma imeline tee;
Siit ja säält saad ainult lisaks,
mis ehk sugulane sul,
sügav põhiheli põues
määrab vahet sul ja mul.
Oma tee on oma tegu,
tegu, nii ehk teisti siht
meel ja mõte alas, haamer,
himu ääsi tulekiht.
Mis nii elu pajast tuleb?
Ikka puhastatud kuld!
Oh sa süda, vaene süda,
nii saab ilmas kullaks muld.
Nõnda ilmas nii ja teisti
kujunev saab inime,
hing ja igaühe sisse
oma imeline tee.
Kojuigatsus
Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad,
tuul mängib lillelõhnaga
mu ümber sala laulvad vaiksed leinad.
Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune
viib sinimetsa poole kaugele,
sääl kasekõne loob kui pilvi teele,
et kanda kojukutset minu meele.