Füüsikaline maailmapilt (I osa)
See oli väljavoolu veekell,
kus anuma põhjas oli väike auk ja vee taseme languse järgi mõõdeti aega. Hiljem
tehti ka taskuveekelli.
Keskajal tulid kasutusele liivakellad ja arvatakse, et Euroopas. Nendega mõõdeti
juba veerandtunde ja isegi minuteid. Minuti kasutuselevõtmise kohta puuduvad mul
andmed. Tund jaotati 60-ks ilmselt sellepärast, et 60 jagub paljude arvudega.
Sekundi kasutuselevõtt on täpsemalt teada, ca 1500.a. Hiinas kasutati tulekelli
(aeglaselt põlev peenestatud puidust varras, millel olid tunnijaotised) ja Inglismaal
küünalkelli (aega mõõdeti küünla lühenemise järgi).
Edasi tulid rataskellad , mida tänapäeval tuntakse mehaaniliste kelladena. Need
leiutati ca 800. aasta paiku. Nende käivitamiseks (energiaallikaks) kasutati
langevate kehade raskust, nn kellapomme. Kella käiku reguleerib pendel. Suur
samm kellade täpsuses oli Galilei töödel pendli uurimise alal, kui leiti seos pendli
annaabi.ee 
