Prangli
teeb aksist asustamata saare.
Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare
rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil.
1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes
mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest.
Pool saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest.
Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse
mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt.
Saare lääneosa on madal ja kivine, idaosas vahelduvad rannavallid ja
liivaluited. Rohkesti leidub rändrahne. Huviväärsustest on vaadata
lõunarannas asuv, 1848. a. ehitatud Laurentiuse kabel ja külakalmistu ning
idarannas Vanakabeli neemest lõunas aurikul "Eesti Rand" hukkunute
kalmistu. Veel on võimalik käia tuletornis ja "Punase kivi" juures, mis on
saare suurim rändrahn.
Ülesaare neemel asub telkimise, lõkke- ja kiigeplats. Seal korraldatakse
annaabi.ee 
