(sealhulgas Euroopasse) ning võimaldas toortoidu asemel hakata valmistama keedetud või küpsetatud, kergemini seeditavat toitu. Selle tulemusena hakkas seedimiseks kuluma vähem energiat ning energiat hakkas jääma üle ajutegevuse arenemisks. - Tule tegemiseks vajas inimene kütust, milleks sel ajal sai olla üksnes puit (biomass). Tuli hakata valmistama tööriistu puude langetamiseks ja tükeldamiseks (kivikirveid). - Elupaikade ja tuleasemete jaoks tuli murda ja vedada kive. Kõik see nõudis inimeselt mitte üksnes mitmekesisemat kehalist tegevust, vaid ka järjest pingsamat mõttetegevust ja kiirendas mõistuse arengut. - Tule kasutuselevõtt tähendas seda, et peale toidu hakkas inimene tarbima soojust nii toiduvalmistamiseks kui ka primitiivseks kütteks. - Neoliitikumis võeti peale tule ja veoloomade kasutusele veel üks energiaallikas – TUUL. u
linnamäe kohta. Praeguse seisuga on Iru linnamäest kaevatud läbi 1/5, lisaks on mitmel puhul kaevatud linnamäge ümbritsenud asulakohti. Iru linnamäelt on leitud neli pronksiaega kuuluvat hoonealust ja mitu tuleaset. Need olid veidi maasse süvendatud, mõõtmetega umbes 10 x 3-5 m. Mõned tuleasemed olid seega väga suured, paiknesid ilmselt väljapool hooneid ning neid oli kasutatud mitte üksnes pronksiaja, vaid ka järgnevate perioodide jooksul. Lahtiste tuleasemete jäänuseid oli säilinud ka kunagiste elamute sees. Iru linnamäe pronksiaegsest kihist pärinevad Eesti varaseimate ristnurgaga seotud rõhkpalkhoonete jäänused. Kaevamiste käigus tuvastati siiski ka postiauke või -kiilustikke: näiteks oli postide rida toestanud ilmselt ühe suurema pronksiaegse ristpalkhoone katust keskelt. Pronksiaegne leiumaterjal koosnes peamiselt keraamikast, aga leiti ka üksikuid pronksesemeid: odaots, kaelavõru katke, naaskleid
annaabi.ee 
