Metsade sääst
Välisahju pandi puud,
millega siseahju kuumutati. Õhuta tingimustes ja suure kuumuse käes hakkas
tõrvastest välja immitsema tõrva. Milliseid tõrvaahje kasutati ? Talus võidi oma
tarbeks väikeses koguses tõrva ajada kummuli pööratud vanas pajas. Suuremates
kogustes tõrva valmistamiseks ehitati näiteks Mustjalas paekivist umbes inimese
kõrgusi mantelahje. Keskel asuvat ahju nimetati ema- ehk käreahjuks, ümber
küttekoldena toimivat ahju isa- ehk tuleahi. Kahelt poolt kuhjati ahju ümber
soojapidamiseks mulda. Emaahju põhjas oli auk, kust tõrv toru kaudu välja voolas.
Kagu Eesti tõrvaahjud olid kuplikujulise siseahjuga, mille ots ulatus välisahjust
välja. Neid täideti küljel olevast avast.
Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval
Piirkondades, kus tõrva aeti selleks, et seda vilja vastu vahetada või müüa, omas
tõrvaajamine võrdlemisi suut sotsiaalset tähendust. Tõrvaajamine pakkus kohalikule
annaabi.ee 
