Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
hekid.
Lilledest kasvatati nt sibullilli, samuti lõhnavaid lilli (hüatsindid, nartsissid jt). Selgelt
hollandilikust omapärast räägib tulpiderohkus. Tulbid olid Euroopasse levinud Türgist.
Madalmaadesse ja Saksamaale jõudsid need 16. saj keskpaigas ja juba sama sajandi lõpul oli just
Hollandis levinud nende äriotstarbeline kasvatamine. Sealtkaudu levisid tulbid eurooplaste
aedadesse, see omakorda pani aluse ulatuslikule tulbikasvatusele, nn tulbimaaniale, mis lõpuks
viis majanduslike vapustusteni ja mitmete hollandlaste vara kaotuseni 1630. a-te lõpul. Tulpide
kuldaeg ei kestnud Euroopa aedades kaua, sest prantsuse aia lilledeta lahendus tõrjus selle
vähehaaval kõrvale.
Hollandi aiad on palju intiimsemad kui mujal. Iseloomulik on aedade suhteline suletus, ei
kasutata nt lõputuid perspektiive nagu Prantsuse aedades. Ka teed olid hoonega vähem seotud;
varjati vaateid lossi ja aia vahel. Aiad olid mõeldud lõbusaks ajaviitekohaks.