tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukku/nud Käskiva kõneviisi pöörded (ta, me, te, nad) Ta tukku/gu Me tukku/gem Te tukku/ge Nad tukku/gu Oleviku ainsuse 1.pööre tuku/n Oleviku teised pöörded Tuku/d, tuku/b Oleviku ainsuse 1.pööre Tingiv kõneviis Tuku/n Tuku/ks/n Käskiva kõneviisi ainsuse 2.pööre Tuku! Ära tuku! Tudkesksõna tuku/tud Tud- Umbisikulise kesksõna tegumoe vormid:
Nõnda ilmas nii ja teis'ti Kujunev saab inime, Hing igaühe sisse Oma imeline tee. (Ernst Enno ,,Ise, ise ...") Neiu 1: See on kõne endaga, See on magus lugu, Kuidas südant ehtida, Saada hingesugu Aeg on inimestes teel, Valgus igaviku keel. (Ernst Enno ,,Ära tuku!") Noormees: Meie hinges on mägede igatsus, Päikesekiired hüüavad meid Ja meie kuuleme nende häält, Kanname oma koormat Ning rändame Üksinda. (Ernst Enno ,,Meie hinges ...") Neiu 2: Silm kaugele käib üle veel, käib üle vee ja lainete. (Juhan Liiv ,,Üle vee")
Ta ju kündis pöllud üles,. minge möldrit kiitma pehmeks tegi mullasüle. Aga kas siis tööd mul oleks, "Mölder! kui mul leivavilja poleks? Mölder, kullapai - Veski tuleks panna lukku, "Traktorist! Traktorist! sinu tööks on leib ja sai! ise tühjas veskis tuku. Sina väärid tänu vist?" Püülitolmust valged Rukkiterad, viljavoosid Kiitust traktorist ei kuule- Sul on käed ja palged. kasvasid ju maal, kolhoosis. sihib jutu hoopis muule. Pagarile jahu viid- Vaat, kolhoosi esimeest meile leiba teeb ta siis." minge kiitke leiva eest." "Võtke heaks või pange pahaks- "Külvaja! Külvaja