Eduard Vilde
Ema-isa
soov, et ka pojast mõisavalitseja saaks, ei olnud Vildele atraktiivne. Ta veetis oma päevi
lõputult ajalehti ja raamatuid lugedes ja kirjaniku enda sõnade järgi sai ta just tänu sellele
selgeks eesti keele õigekirja. Loominguline aeg oli niivõrd innustav, et Vilde hakkas ka ise
teadlikult ilukirjanduslikke katsetusi tegema. 17-aastasena kirjutas ta oma esimesed jutustused
"Kurjal teel" ja "Musta mantliga mees". Oma esimest käsikirja tuksuval südamel Brandi
raamatupoes kirjastamiseks pakkumas käies, tutvus ta 1882. aastal Jakob Hermann
Vahtrikuga. Neist said südamesõbrad pikkadeks aastateks. (Linnamuuseum, 2016)
1883. aasta sügisel õnnestus Vildel aga saada ajaleht Virulase toimetusse õpipoisikoht. Seal
oli tema kolleegiks ka tusameelne Juhan Liiv. Töökohaga koos sai Vilde ka väikese toakese
tasuta elamiseks. Sellega algas Vilde ajakirjanikukarjäär. (Linnamuuseum, 2016)
Esimese tõelise edu tõi Vildele 1887