Vladimir Majakovski
Tegelikkuses oskaski
Majakovski eristada jambi mittejambist, märgata jambi isegi seal, kust
kellegil teisel ei tulnuks pähegi seda otsida.
Täiskasvanu
Sekeldab.
Sebib.
Kopikas koguneb.
Pakute armastust?
Raha, näh, laual.
Mina jõlkusin.
Polnud mul koduteed.
Sihtisin
silme kahest
rauast.
Teil on õhtuks
hea haisuga frakk ju.
Hinge saate
naise peal
rahule aeleda.
Mind aga Moskva kaisutas rakku
oma Sadovaja saja kaenlaga.
Armunuis ühtse kellana vagusi
tiksub tukseteks
lähenev tähelend.
Julma
suurlinna südametagumist
kuulsin ma
väljakutena väherdes.
Kuulutan
Saagu särgist või narmastu:
rinnas nüüd
lahtiste uste päev mul!
Tulge kired, ilm, armastus!
Nõrkesid südame vastasväed mul.
Mina südame aadressi ära ei too siin
ju koolis korrati ülegi seda.
Aga minu ees nikastub anatoomgi
Mina olen
üks
üleni süda.
Oi kevadeid kõiki, mis
Kütteks ei laabund
koksi
kakskümmend aastat valutatud!
Lausa talumatu kütuselaadung.
annaabi.ee 
