Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos
hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ühtekokku 10861094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest.
Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud
mittekuuldelisi aistinguid. Nt vilksti, jõnksti, sära, sirav, jõllama, võpatama, välgatama, tuksatama, läigatama.
Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna
põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluukluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad
moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb sahiseb sohiseb