. . ma läksin välja. 18 . Ja meri laulis ning laulsid puud. . Ma läksin, läksin sihitult. - Mind meelitas ning köitis, kutsus . nii taevas tähine kui puud, need puud, mis sumisesid aias, . ka luhal, mere rannikul, , kui läksin, läksin aina, . üha, lausa sihitult... Ja udu voogas magades, . sest magas laste mängupark. , Ka karussellid tukkusid, kuid mina läksin, läksin aina... . mööda pargist, karussellist, . mööda luhta, merekallast. Ma nägin oma nägemust, - Kui läksin, läksin sihitult. , , , , . 19 . - . , , , . . : 3. - , . 4. , . . , , , . , . , , . , . . , . , . . , . ,
najale, kus nad käepärast olid võtta. Shepherdsonid tegid niisama. Oli üsna harilik jutlus -- vennalikust armastusest ja muist sihukestest igavatest asjadest. Aga igaüks ütles, et see oli ilus jutlus, ja kõik rääkisid sellest koduteel; neil oli kangesti palju rääkida headest tegudest ja halastusest ja ma ei tea millest kõik, nii et mulle tundus, nagu oleks see olnud kõige väsitavam pühapäev mu elus. Tund aega pärast lõunat tukkusid kõik, mõned oma toolidel, teised oma magamistubades; oli päris igav. Buck ja üks koertest olid päikesepaistel rohus siruli ja magasid. Läksin üles me magamistuppa ja mõtlesin, et teen ka uinaku. Armas miss Sophia seisis parajasti oma uksel -- ta tuba oli meie toa kõrval -- ja kutsus mu oma tuppa. Ta pani ukse õige tasa kinni ja küsis, kas ma armastan teda; ma ütlesin, et jah. Ja ta küsis, kas ma tahan midagi teha ta heaks ja kas ma ei räägi sellest kellelegi; ma ütlesin, et jah