Kalevipoeg, 20. lugu
Kalevipoja 20. lugu
Enne kui Kalevipoeg teist ja viimast korda sõtta läheb, matab ta oma vara maha, mis igal
aastal jaaniööl peab põlema; mattes nimetab ta, kuidas vara ülestõstmine võimalik on, aga
tänase päevani ei ole veel kellelegi see õnn osaks saanud. Teisel hommikul kostab juba
sõjasarve hääl mehi kutsudes kaugele, et "mägi märkas, metsa ärkas, tuulehoog jäi
tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja
lähevad siis rüütlite vastu lahingusse kus Kalevipoja hobu ja hulk nõrgemaid sõjamehi
surmatakse. Raskelt haavatud Sulevipoeg leiab veresõnade läbi veel surma küüsist päästmist,
aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest
juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule
silmale aeg-ajalt paistavad.
annaabi.ee 
