"tukkasid" - 1 õppematerjal

Ülemiste järv, referaat

See taim kasvab enamasti 2,5­3 meetri pikkuseks, võib aga olla ka tunduvalt pikem (kuni 4,2 m). Huvitaval kombel vahelduvad enamvähem samasugustes oludes tihedad kõrged rohkete õisikutega roostikutukad tunduvalt madalamate kogumikega, kus pole ühtki õitsvat taime. Nii sageduse kui ka hulga poolest järgneb pilliroole järvkaisel, kes külgneb pillirooga enamvähem puhta vööna, moodustab hajali tukkasid kaugel järves ning ühiskooslusi pilliroo, vesikirburohu või roogheinaga. Kaislakooslused võivad olla eri tihedusega ­ katvus paarikümnest kuni kaheksakümne protsendini. Leviku sügavuspiir on enamasti meeter kuni poolteist, küündides 1,9 meetrini. Kaislad kasvavad umbes kahe meetri kõrguseks, harvemini võib leida 2,5­2,7 m kõrgusi taimi. Kolmas valitseja on vesikirburohi, kes kasvab sageli koos pilliroo ja järvkaislaga, või