täis kõht sõltus mere tujudest. Samas olid nad tänulikud ka vähese eest ning hoidsid kokku ka kõige kasinamates oludes. Rannarahvas ei kaevelnud kunagi oma raske saatuse üle, nad olid tugevad ja vintsked. Nad küll paindusid mere tahte all, kuid ei murdunud kunagi. Hannese isa ei kaevelnud isegi siis, kui ta maja maha põles ja naine suri. Rannarahvale oli mehisus väga oluline teema. Nende naised olid samasugused kui mehed, seepärast ei suutnudki Hannes harjuda oma naise tujutsemiste ja nutuhoogudega. Need olid tema jaoks ebaloomulikud. Hannes- tugev, noor, tasakaalukas, julge, heasüdamlik, vaikne, probleemid naistega, usaldusväärne. Niida- noor, ilus, jõukast talust, snooblik, tüdrukuna olid tal Hannese vastu tunded, arg, kangekaelne. Taali- vaikne, töökas, aus, armastas oma poega ja Hannest, hoolitses pere eest. Liida- hellitatud, harjunud oma tahtmist saama, isekas, ei hoolinud eriti
"Ma abiellusin Martiniga ja ma armastan teda. Mõndade imeks ütlen ma seda ilma mingi süümepiina ja valetamiseta. Ma olin ju kunagi lubanud, et armastan elu lõpuni ainult Sind" (E. Sepp, Medaljon, lk 196). Ka Kati (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö) armastus leidis kurva lõpu läbi surma, kui Kati kõrgelt katuselt alla kukkus, vahetult peale seda, kui oli otsustanud, et ei tee enesetappu. Kati ja Juhani suhe oli kogu aeg olnud keeruline, seda just Kati otsustusvõimetuse ja tujutsemiste pärast. "Ajan taga mingit olematut asja, mis mind õnnelikuks teeks. Arvasin, et see on lolluste tegemine, lõbutsemine, pidudel käimine ja poistega magamine, kuid pole ikka veel rahul. Ausalt öeldes olen jälle segaduses. Ma andsin Juhanile korvi, sest arvasin, et ei taha end siduda. Olin alati tagasihoidlik ja vaikne ning tahtsin teistsugust elu proovida. Poiss-sõber ei tundunud sellega kokku sobivat. Ja nii ongi... oligi" (M Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 62). Anni (A
annaabi.ee 
