"tuisuseid" - 1 õppematerjal

Euroopa ja loodusgeograafia

jaanuaril 1940 Jõgeval: -43,5 kraadi C. Kõige päikesepaistelisemaks kohaks loetakse Vilsandi saart, 1975. aastal oli seal päikesepaistet 2338 tundi (50 % võimalikust). Suurim tuule kiirus, 48 m/s on mõõdetud 2. novembril 1969 Ruhnu saarel. Tuulised on ka Sõrve ja Pakri poolsaar. Suurim lume sügavus on Eestis mõõdetud 1924. aasta veebruari kolmandal dekaadil Tallinnas - 1,04 meetrit. --- 53 Kuid on ka talvi, millal püsivat lumikatet üldse ei moodustu. Tuisuseid päevi on kõige rohkem jaanuaris ja veebruaris. Sademeid tuleb aastas keskmiselt 500-800 mm, rohkem sajab kõrgustikel, saartel ja läänerannikul vähem - paiguti alla 500 mm. Suhteliselt vähe sajab ka Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärve nõos, mis jäävad sademeid püüdvate kõrgustike taha. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Temperatuurierinevusi põhjustab ennekõike Läänemeri, mis avaldab talvel tugevat soojendavat toimet. Rannikuala ja sisemaa