Tammsaare ja Gailit elulugu
Mitte sugugi väikese kaaluga pole teine kirjaniku poolt loodud tüüpiliselt humoristlik kuju -
Maurus ,,Tõe ja õiguse" teises köites. See on aga oma üksikjoontes eelmisest veelgi komp-
litseeritum; niivõrd komplitseeritud, et annab vahest kaugeid ja segaseid assotsiatsioone
Bergsoni poolt määrateldud koomilise karaktri ühe udusema peatüübiga: ähmastunud
hingeeluga, reaalse ja ideaalse vastuoludest kistud, loomulikust elust välja libisenud
tuisupeaga (seega kauge paarimees maailmakirjanduse koomilise karaktrikunsti kurbnaljakale
prototüübile Don Quijote'le; isegi oma Sancho Panza on tal olemas valgesilmalise robustse
käsilase Ollino näol). Mauruse idealism ei anna aga võrreldagi Don Quijote omaga. Ta on
idealist peaaegu ainult nime poolest, mammonajünger altruistlike puhangutega,
kroonupatrioot absurdsest kikkiskõrvsusest, blasfeemilise künismiga usumees - seega