E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Rüütel Kuuno ei suutnud seda
kannatada, hüüdis, mehed kokku, hüppas hobuse selga ja tormas läbi, lahtitehtud värava välja,
leedulaste kallale. Oi, poisid, oleksite teie näinud, kuidas röövlite pähe tema mõõgast surma
ja hukatust sadas! Aga ta oli liiga julge, tikkus otsekoiie tihedama salga sekka ja möllas
vaenlaste keskel nagu mefs-kult koerte keskel. Minul tuli hirm, et vahest ei pääsegi enam
välja, mu veri hakkas keema, ma möirgasin: «Jeesus ja Maria appi!» ja tuiskasin tema järele.
Saime võidu. Röövlite salk pani kui hanekari kaagutades plagama. Me tapsime, et süda
hüppas. Rüütel Kuuno aga laskis pääsenud talupoegadele süüa ja juua anda ja neid minema
saates ütles ta veel:
«Teie näete nüüd, kui vähe teie oma jõud teid kaitsta suudab. Teie sõimasite meid, meie
aga kaitsesime teid. Sellepärast ärge olge tänamatud ega nurisege isandate üle, vaid kartke
neid ja teenige truisti.»
annaabi.ee 
