Nüüd aga, ... nad olid sel määral katku meele, et mõnigi leidis lootust veel vaid unes ja tabasend ärgates mõttelt; tulgu buboonid ja olgu sellel kord lõpp... Selle linna asukad olid ärkvel magajad, kes pääsesid oma orjusest ainult nei harvadel hetkedel , kui nende väliselt kinnikasvanud haav keset ööd äkki lahti lõi. Ta (Rieux)loomulik tundelisus kidunes. Ta ainsaks kaitsevahendiks oli mattuda tuimusse ja tõmmata veelgi tugevamini kinni sõlm, mis temas oli tekkinud. Ta teadis hästi, et see on ainus viis vastupanu jätkata. (Cottardi arvamus) Inimene, kes vaevleb raske haiguse või suure muure küüsis, ei ole tarvis karta ühtki teist haigust ega muret. (Paneloucx-i jutlus) Peab vaid katsuma sellest õppida, mis sellest õppida on. ,,Mu vennad,tund on tulnud. Peab kas kõike uskuma või kõike eitama. Ja kes teie seast söandaks kõike eitada?"
temast ei saa kunagi nii kallis olla, sest seda ta oli kandnud viimati enne hirmsat surma. Mõned rääkisid, et koopas oli vahetevahel eemal nõrka tulehelki märgatud, mispeale oli puhkenud rõõmuhüüd ja kümned mehed olid tormanud kajavat käiku mööda tulukese poole; kuid iga kord oli järgnenud kurb pettumus: seal polnud lapsi, see oli vaid otsijate tuli. Kolm hirmsat päeva ja ööd venisid mööda igavate tundide kaupa ja linnake vajus lootusetusse tuimusse. Keegi ei tundnud millegi vastu huvi. Isegi juhuslik avastus, et «Alkoholita Võõrastemaja» peremehel oli majas alkoholi-ladu, ei tekitanud peaaegu mingit elevust, nii ülitähtis 180 kui asi iseenesest ka oli. Ühel selgel hetkel üritas Huck ebakindlalt juttu võõrastemajadest ja küsis lõpuks, kartes kõige halvemat, kas midagi oli leitud «Alkoholita Võõrastemajast» sestsaadik kui ta haige oli. «Jah,» vastas lesk. Huck, tõusis kohkunud pilguga voodis istuli. «Mis? Mis see oli
annaabi.ee 
