Meditsiini ja bioloogia ajalugu
Selle tagajärjel sattus kirurgia
habemeajajate kätte ja muutus käsitööks. Teistpidi olid usuteenrid kõige rohkem haritud inimesed
ühiskonnas ning muuhulgas suutsid nad inimesi meditsiiniliselt aidata.
Antiik- ja keskajal oli bioloogiliste teadmiste tase väga madal. Uskliku inimese jaoks
lahendatakse elu tekkimise küsimus lihtsalt: see on jumala looming, s.t. ime.
Keskajal olid kasutusel samad taimsed tuimastusvahendid kas jookidena või
taimeekstraktidega immutatud nn. narkoosikäsnadena, mille läbi hingates või neid imedes tundsid
haiged kergendust. Seega jäi valutustamine keskajal vanade kultuurrahvaste tasemele.
Šveitsi looduseuurija ja arst Paracelsus (1493-1541), kodanikunimega Theophrast Bombast
von Hohenheim, oli keskaja väljapaistvamaid teadlasi. Ta kasutas arenevat keemiat meditsiiniliste
küsimuste selgitamiseks. Kogenud sõjakirurgina töötas ta välja haavaravi meetodid