E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Aga mis seal palju kurta? Tema lugu ei olnud pahem kui terve rahva lugu.
kelle vangipõlveks raske orjus oli ja kelle elulaevast ebausk, toorus ja viletsus pilkase
pimedusega katsid. Sepp Villu unustas taevatähtede hiilguse, lillede lõhna ja lindude laulu;
tema rahvas on terve oma ajaloo ara unustanud.
Sepal oli visa elu. Talle anti vähe ja viletsat toitu, aga ta ei surnud nälga. Ta hingas iga
päev lämmatavat hauaõhku ja magas pori sees, aga ta jäi ikka elusse. Ta liikmed läksid
tuimaksi kõik tundmused töntsiks, ta oli ammugi peast nõdraks läinud, aga ta elas siiski.
Veel mitu ja mitu aastat pärast Suurt mässu käis üks vanatüdruk, keda Risti Maieks kutsuti
ja lollakaks arvati, iga nädalas korra lossis, kuhu ta oma vaba talukoha peale pandud maksu
võiga ja munadega tasus. Ta ei unustanud millalgi sõjameestelt ja sulastelt küsida, kas
igavene vang Villu veel elab? Kümne aasta jooksul sai ta ikka
227