Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Esimesena võeti ära raadio
kui kiireim infovahend, ajalehtede toimetuste sisse- ja väljapääsud võeti esialgu valve
alla, siis algasid vallandamised. Massilisem vallandamine läks käima juulikuus,
ennekõike lasti lahti Uus Eesti kui valitsuse väljaande toimetus, mujal algas
toimetajate asendamine kommunistlike tegelastega hiljem.
Uno Tamm kirjutas paguluses 1947: "Ja kas ei näidanud asjade käik seitse aastat
tagasi jälle kuivõrd lähedalt rahva elusoon tuikub ajalehtede kaudu, sest eks olnud
tankide taga ilmunud võimuülevõtjate esimesed sammud pärast verelipu heiskamist
Toompea kantsile ajalehtede toimetusse. Püssimehed asusid kohe päris ukse alla ja
juba järgmisest päevast alates ei jooksnud tähed enam sugugi endises vaimus ritta ja
trükimust hakkas levitama hoopis uut lehka. Sellest ajast saadik ei ole Eestis enam
vaba ajakirjandust olnud..."
Vaba eesti ajakirjandus sai jätkata üksnes paguluses, kodueestlase jaoks raudse
eesriide taga