E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
247
mõisas esimene pailaps ja teeb tunahomme ilusa Agnesega pulmad.»
«Kas tunahomme on juba pulmad?» küsis Gabriel kohmetades.
«Sellest poleks viga, sest nagu vanameest tuntakse, saavad pulmad vähemasti toredad olema,
kus siis meiegi heast lonksust ilma ei jää, kuid see on pagana lugu, et pulmas õiget peigmeest
ei ole. Mis peigmees see on? Süda läigib, kui tema peale vaatad. Oleksin mina preili von
Mönnikhusen, ma ütleksin sarnasele peigmehele veel altari ees ei. Mis on tuikesel niisuguse
punaseharjalise, tedretähelise, kõverjalgse varesepojaga tegemist?»
«Mis näost rääkida!» ütles käega lüües kolmas seltsiline, kes ise looduse poolt vähe
kenaduse kaasavara oli saanud. «Nägu on jumala loodud nägu, aga see'p see on, et mees ise
kuhugi ei kõlba. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli,
kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister. Ohe sõnaga -- lurjus.
Sinu terviseks, talupoeg