Must meri
[4]
Joonis 3. Musta mere vesi
Must meri on suurim anoksliline ehk vees lahustunud hapnikust vaba meresüsteem.
Anoksilisuse põhjuseks on mere suur sügavus ning jõgedest ja Vahemerest sellesse voolava
vee suhteliselt madal soolsus ja seetõttu väike tihedus. Magevesi ja merevesi segunevad
üksnes ülemises 100-150m paksuses kihis. Seleest lävest (püknokliinist) sügavamale jääv vesi
vahetub kord tuhnde aasta jooksul. Seetõttu puudub märkimisväärne gaasivahetus pinnaga
6
ning settiv orgaaniline aine tarbib kogu hapmiku. Nendes anoksilistes tingimustes suudavad
mõned ekstremofiilsed mikroorganismid kasutada orgaanilise aine oksüdeerimiseks
sulfaatioone (SO42), tootes vesiniksulfiidi H2S ja süsinikdioksiidi. See segu on väga mürgine
(ühest kopsutäiest jätkuks inimese tapmiseks), mistõttu peaaegu kogu elu selles meres toimub
ülemises kihis, mille paksus on umbes 180 m. [4]
annaabi.ee 
