Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
käekäik. Tema on absoluutselt hea ja seetõttu ei saa teda lugeda mingi kurja loojaks, olgu see
siis füüsiline või moraalne. Kõik kuri on Ahrimani looming." (NIGOSJAN 1993:84) Omistada
Ohrmazd`ile mingit kurja oleks jumalateotus.
Ahrimani elupaik olnud algselt lõputu pimeduse auk, alumine maailmapool, mida ääretu tühjus
Vay lahutas ülemisest, universumi helgema poole moodustanud Ohrmazdi valdusest.
Algusaegadel polnud Ahriman oma tuhmuses ja rumaluses teadlik isegi mitte Ohrmazd`i
(Ahura Mazda) olemasolust. ,,Ronides" oma pimeda alumise maailmapoole servale, nägi ta
kõike Ohrmazdi loodut, kaasa arvatud meie maailm, sai kadedaks ning tuli ja rikkus selle.
Ohrmazd küll pakkus talle võimalust aidata teda loomistöös, kuid oma õeluses ning hävituse
ihas lükkas Ahriman selle pakkumise tagasi. Kõigele Ohrmazd`i loodud headele olenditele ning
nähtustele lõi ta väärastunud ning kurjad vastandnähtused. (NIGOSJAN 1993:85)
annaabi.ee 
