MUSTLAIK-APOLLO
kas muna või esimese kasvujärgu röövikut. Eesti populatsioonid talvituvad
munakesta sees täiesti välja kujunenud röövikuna. Röövikud närivad endid
läbi munakesta välja täpselt sel ajal, kui lumi on sulanud ja maapind veidi
soojenenud, kui toidutaime tõusmed on juba tunginud läbi pinnase
(Viidalepp, 2000).
2.3 Röövikustaadium
Ühemillimeetrise läbimõõduga munadest koorunud esimese kasvujärgu
röövikud on umbes kolm millimeetrit pikad, tuhmmustad, hõredalt
mustjate lühikeste karvadega kaetud ja sileda, läikivmusta peakapsliga.
Toitudes närivad nad lõokannuste lehtede servi ning liiguvad vilkalt nii
taimevarsi pidi üles ja alla kui ka maapinnal ühe taime juurest teise juurde.
Iseloomulik on nende viibimine toidutaimel ainult söömise ajal ning
toitumine üksnes päevavalges. Röövikute kasv looduses kestab umbes neli
kuni kuus nädalat, nad kestuvad selle aja jooksul neli korda (Viidalepp,
2000).
2.4 Nukustaadium
annaabi.ee 
