Becher Richard Dehmel (1863 – 1920) Vastuvõtt Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis! Ära seisa enne peegli ees! Oo, nii üksik öö on minu metsas! Kaunim oled kahvatult sa alastuse kees, Ainult ülevalat tähtesinast tuhmjalt; Kuskil kaugel haugub hirvsikk uhmjalt, Ja üks kägu naerab minu metsas. Kuidas põleb kõrv sul! Pihik surub nõnda! Ruttu valla, raskelt hingad sa. Oo, su süameken, see hüppab õndsana! Tule kannan sind kui pagust ime mõnda: Nagu Jumal teind sind! Ühtki hilbuhända! Ja su pruutsäng, see on kogu maa.
5,5-6,5. Teisi muldi annab struktuuri parandamisega kohaldada roosidele. Ei sobi liigniisked ja põuatundlikud liivikud ja kruusakünkad. Põhjaveetase ei tohiks suvel olla kõrgemal kui 1,2 m. Kasvukoha puudujääkidest annavad teada järgmised nähud: Mullastik ja väetamine • Lehed kollased, valkjad – kloroos, mida põhjustab raua või magneesiumi puudus • Lehe servas pruunid äärised – fosfori ja kaaliumi puudus • Lehed tuhmjalt hallikad ja pruunide laikudega – üleväetamine • Kareda veega kastmine - kloroos Bioväetislahused • Nõgese kääritis – juunis tambitakse õitsvad nõgesed nõus ühtlaseks massiks (pool nõud), lisatakse vesi ja jäetakse kaane all 10 päevaks käärima. Kastmisel lahjendatakse 1 osa 6-10 osa veega ja kastetakse roosipõõsaid, igale 2-3 liitrit • Sõnnikukääritis – valmistatakse nõus vahekorras 1:1. Peale 2 N käärimist