"tuhmistatud" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

«Kas sa preili Agnest nii häti tunned?» Kui käkjalg veidi kohmetudes vastust otsis, kutsus abtiss näuvüega üe nunna enese juurde ja sosistas talle midagi kõva. Selle peale läs nunn teise seltsis saalist väja. Käkjalg tahtis midagi üelda, aga abtiss sundis teda uhke käliigutusega vaikima. Natukese aja päast tulid nunnad tagasi. Nende vahel kõdis Agnes von Mönikhusen. Ta kandis pikka patukahetseja kuube; ta näu oli kahvatu, paled auku vajunud, pilk tume, silmad tuhmistatud äilisest valgusest, mida ta üe hulga aja esimest korda näi. Teda näes tuli valus ja vihane hü ue käkjala rinnust. Agnes väises. Ta pilk jä käkjala kõgel kujul kui tardunult seisatama, veri tõsis talle jäsku päe, ta karjatas valjusti, tuikus ja oleks kukkunud, poleks mitte nunnad teda toetanud. 423 «Viige ta kongi tagasi, ma olen külalt nänud!» üles abtiss, kes Agnest ja käkjalga teravalt silmas oli pidanud. «Pidage!» hü udis käkjalg, nunnadele teele põgiti ette astudes