Retsensioon Edzard Schaperi teosele „Maailmalõpp Hiiumaal“
on tegu valdavalt lugudega, mis sünnivad inimeses eneses. Tegemist ei ole pelgalt ajaloolise
sissevaatega, vaid teos suudab puht informatiivsuse kõrval pakkuda ka psühholoogiliselt ja
esteetiliselt köitvat sisu. Edzard Schaperi maailmalõpulood toimuvad Paldiskis, Hiiumaal,
Kostromas, Peterburis, Kretingas ja Jenisseiskis. See sündmuspaikade varieerumine seab
jutustatavad lood mugavalt hoomatavatesse perspektiividesse. Schaper oskab osavalt luua
ajastule kohase, kergelt tuhmades toonides kujutluspildi, millel on sellegipoolest olemas
vajalik atribuutika, et lugu töötama panna. Miski ei näi olevat ülearune. Autor on hästi
suutnud välja tuua iga tegelase olemasolu traagika kvintessentsi.
Schaperi tegelased on äärmiselt mitmekülgselt karakteriseeritud, kuid selgelt joonistub välja
üks neid ühendav omadus – tugev ja siiras pühendumus. Jutustuses „Epiteef patrioodile“