Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni
Maasse kaevati kraav, kuhu
laoti puud ja kraav kaeti mätastega. Jäeti ainult üks õhukanal ja puud süüdati põlema.
Majanduslik areng kiirenes, tööriistad tulid rauast. Rauaaeg tõi kaasa ka muutuse
kalmetes. Kasutusele tulid tarandkalmed. Maapealne matusepaik. Üksteise kõrvale oli
maetud kividest tarandid, mille pikkus 2 m, laius 1 m. Esialgu maeti tarandkalmetesse
laipasid. Laipmatused asendusid tuhkmatusetega. Ühte tarandisse puistati mitme
inimese tuhka.
· Keskmine rauaaeg 450-800. Õp lk 24-27
Mille poolest erinevad lääne-eesti linnused ülejäänud eesti linnustest? Lääne-Eestis
puudusid järskude nõlvadega künkad, seega tuli linnused ehitada tasasele maale. Selle
jaoks kuhjati ümber linnuseõu kunstlik vall. Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel
rohkem paekivi.
Too näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel? Mägilinnused,
annaabi.ee 
