"tuhkjala" - 1 õppematerjal

NIMEKORRALDUS koondkonspekt

Pall seostas selle aletegemise kohaga. 1997 Pall ­vere kui algne determinant, mis ei ole tähistatud asustusühikut, teke seotud alepõllundusega. ­vere lõpulised külad väiksemad kui ­la lõpulised külad. Hüpotees: -vere lõpulised külad tekkinud vahe-eestis, kus alepõllundust palju kasutatud. Saaremaal ­ la, -vere, Hiiumaal ­ste. -jala-lõpp ­ isikunimedest tulenenud kohanimed ­ enim Saaremaal. ­ Nahkjala, Mustjala -jala kui determinant: Anijala, Tuhkjala Liitsõnalised apellatiivid: -Hakjala, Puujala ­ Läänemaal ­jala tähendanud põllumaa vms osa nimetust. Muudest tüüpidest üle tulnud: Mändjala -lepa-lõpp. Pole seotud puu nimega, vaid olnud murdekeeles ,,lõpp" tähenduses. Enim Läänemaal, rannajoone ääres, kus viidanud lahele. Pea-, pää, pe-,be-lõpp. Sageli isikunime osad olnud. Pea-lõpp ­ ,,ots" ,,tipp" mere ääres. Sisemaal tõenäoliselt isikunime osa või olnud pää tähenduses ,,mägi". Pa-lõpp, sageli