“Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt...
aastal Torontos eestikeelsena ilmunud filosoofilisest seiklusromaanist ,,Mikael Karvajalka/Hakim".
Reaalsus on aga see, et üle 2000 lehekülje pikkust teost ei viitsiks tänapäeval eriti keegi lugeda ja
kirjastustel on oluliselt kasulikum müüa lollidele rämpsu. Retsepti- ja eneseabiraamatud, sitta, mille
esikaantel ilutsevad nimed nagu Vallik, Lamp, Rohelend, Priilinn, Leesalu, Petrone, Sabolotny jpt lihtsaid
ja lühikesi tuhkatriinulugusid ja reisikirjeldusi ju ostetakse. Võib-olla on selline ,,areng" isegi hea, igatahes
paistavad elu huumoriga võtvat ja sellest inspiratsiooni ammutavat näiteks Mutt, Kõomägi ja Kivirähk,
kelle eneseiroonilist kriitikat on lüpsjad, kaevurid, elektrikud, lasteaiapedagoogid, müügimehed ja
ülejäänud Kroonika ja Õhtulehe tellijad valmis lugema vaid seetõttu, et ei saa piiratusest tulenevalt aru,
kelle üle irvitavad.
Maailm, ühiskond need oleme meie
annaabi.ee 
