Maal elavate eakate väärkohtlemise sotsiaalpoliitiline analüüs
tervis ja 3,5% neist ei saanud vajadusel perearstiabi. Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle
viiekümne aastastel inimestel (Statistikaamet).
M. Tuherma järgi ei ole saladus, et mõnedes kodudes kannatavad eakad väärkohtlemise all, ja
neid olukordi peavad lahendama kohalikud konstaablid ja sotsiaaltöötajad. Eakad ise ei julge
või ei soovi sellest rääkida, nad pigem kannatavad vägivalda ja vaikivad. Eaka vastusuunatud
perevägivalda on raske ära tunda ja tõestada. (Tuherm 2012). Samuti selgub M. Tuherma
uurimusest ,,Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel", et 39%
eakatest peab väärkohtlemist suureks probleemiks ja 35,2% piirkonnas elavatest eakatest on
tutvusringkonnas mõni väärkoheldud eakas (Tuherm 2012).
Maal elavate eakate väärkohtlemise probleemist võib esile tuua järgmisis aspekte:
· Eesti ühiskond ei pea seda probleemiks
· Kannatanu ei pea seda vägivallaks või kuriteoks