Magmas sisalduvad gaasid üritavad välja tungida, kuid sitke kivimmass takistab. Rõhk magmakoldes tõuseb kuni vulkaan võib plahvatada, paisates välja tohutul hulgal gaase, tuhka, kive. Vulkaanilise pommid kukuvad kraatri lähedale, lapillid ja tuhk kaugemale. Peened materjalid võiva atmosfääris levida üle maakera.Kui röhk on langenud purskab magma ja tardub laavakihina tahke materjali kihi peale. Tekivad kihtvulkaanid. Tuntumad on Vesuuv, Etna, Stromboli, Fuji. tuhavulkaanid- koosnevad valdavalt vulkaanilisest tuhast Vulkaanide tüüpide kohta on joonis raamatus Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused lk.95, joonis 26 Võimalik moodus teema käsitlemiseks tunnis I tund: Teema: Vulkanismi olemus. Vulkaanilised piirkonnad. Tuntumad vulkaanid maakeral. Töövahendid: Kooliatlas, maailma kontuurkaart, lüümikud ( Regio ). Töö käik: 1. Sissejuhatav loeng vulkanismi olemusest ( kasutada loenguteksti) 6
Vastavalt sellele, kas magma diferentsiatsiooni põhjustavad protsessid toimuvad täiesti vedelas faasis, enne mineraalide väljakristalliseerumist, või kristalliseerumise käigus, eristatakse magmalist ja kristallisatsioonilist diferentsiatsiooni.Magmalisel dif eristatakse: 1) gravitatsioonilist 2) likvatsiooni 3) assimilatsiooni. Vulkaanikoonuse suuruse, kuju ja ehituse varieeruvuse alusel jagatakse vulkaanid kolme rühma: laava- ehk kilpvulkaanid, kiht- ehk stratovulkaanid ja tuhavulkaanid. Laava- ehk kilpvulkaanide koonused on laugete nõlvadega (5–8o) 2 ja koosnevad ainult laavast. Taolised on Havai saare vulkaanid Mauna Loa ja Kilauea, mille järgi selliseid vlkaane isel sageli kui havai tüüpi vulkaanidena.Kiht- ehk stratovulkaanide koonus koosneb valdavalt hangunud laava ja tahke purskematerjali
annaabi.ee 
