Bernard Kangro
mistõttu ta varustab selle illusiooni ja ulma pitseriga, tehes samal ajal sotsiaalse kontakti
nimel sammu vanasse tagasi. Ja selles vanas on ta vägagi kommunikatiivne, tegus ja tõhus,
meelitades suhtluspartnereid uue, neile võõra poole. Sellest see pidev reaalse ja irreaalse piiril
kõikumine, lugeja kutsumine tõelise, kuid veel ulma varjus peituva Kangro juurde, maagilise,
kui täiesti reaalse juurde. Olude sunnil on Kangro pidanud olema Raimond Kolga sõnul
,,tuhatkunstnik", tal on paratamatult tulnud säilitada vaimne autoriteet, kõnelda kõigile
mõistetavat keelt ja tõeliselt öeldule reserveerida illusiooni silt. Seda on hädasti vaja olnud,
kuid süda on kutsunud muud. See on vahe luule ja muu tegevuse vahel, kuid luule enesegi
8
sees on sama lahkenmine: olude luule ja olulise luule vahel, kusjuures piiri tõmmata on raske
oluline on alati määravam ja läbipaistvam