Charles Baudelaire
Ja vaglad agaralt poollagunenud lihas
seal all, kus hõiskab hukk ja hääb,
Kui elav ahel roomasid.
et sinu kaduv kest, su kuju õrn ja hele
Ja üles-alla kõik see voogas nagu laine,
mu armastuses kestma jääb.
Nii uhkelt sillerdas, et näis,
Kui oleks hävingut ja hauda trotsiv aine
Uut, tuhatkordset elu täis.
Ja vaikselt muusikat võis kuulda, nagu ojal
Või keset hiit või rehe all,
Kui tuulamine käib ja vili talupojal
Vaob sarjast vaiksel sahinal.
annaabi.ee 
