"tuhatjalad" - 1 õppematerjal

Sookilpkonna iseloomustus

öösel magab veekogu põhjas. Kuival ei liigu sookilpkonn nii kiiresti kui vees. Siiski on ta maismaakilpkonnadest märksa vilkam. Kuid sookilpkonn hoidub veekogu lähedusse ning vähimagi ohu korral põgeneb vette ja kaevub vajadusel mudasse. Toitumine Sookilpkonn sööb kõiki elukaid, keda kätte saab ja kellest jõud üle käib. Põhiosa toidus moodustavad putukad ja teised lülijalgsed, keda püütakse nii vees kui kuival: kiilide, sääskede ja ujurite vastsed, tirtslased, tuhatjalad ja kakandid. Lisaks sööb ta kahepaiksed, usse ja limuseid. Taimi sööb ta üksnes harva. Kalu sööb sookilpkonn samuti harva, sest ei saa neid kätte. Üksnes nõrgad ja haiged kalad langevad kilpkonna saagiks ja niimoodi täidab sookilpkonn kalade asurkonnas looduse sanitari rolli. Toidujahil lähtub sookilpkonn mitte niivõrd nägemises kui teravast haistmisest. Ajalugu Ajalugu. Siin tasuks eristada ajalist ja ruumilist vahemaad, sest möödaniku loodus ja