Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.
kus suri 20% rahvastikust, teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda Eestis
kohalikud võimud ja linnad, omades küll 1696. a veel märkimisväärseid viljavarusid, toetasid nälgijaid
võimalikust palju vähem; sel ajal, kui "riigi viljaaidas" surid inimesed massiliselt nälga, veeti siit vilja
välja Rootsi ja Soome, kus valitses samuti ikaldusest tingitud nälg
Põllumajandus:
mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle tuhatande, jäädes selliseks kuni 20. sajandi alguseni
mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatamisele, sest see andis suuremat sissetulekut, Eestist sai
põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada, kõige enam kasvatati rukist, põlluharimine toimus nii
mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis, põllud jagati talude vahel pikkadesse
kitsastesse siiludesse, tööloomadena kasutati valdavalt härgi, lehmi peeti suhteliselt vähe: halbade
annaabi.ee 
