Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% kogu maailma pruunsöest ning 98.5% Austraalias kaevandatavast pruunsöest. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE PRUUNSÖE KASUTAMINE Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning kasutatakse elektrijaamades. Kuna see kütus sisaldab hulganisti orgaanilisi aineid ning süsinikuprotsent on väiksem kui kivisöel, on selle tuhaprotsent kõrgem ja selle põlemisel eraldub õhku rohkem saasteaineid. Nagu iga fossiilse kütuse kaevandamisel, rikub ka pruunsöe kaevandamine maastikku ning tekitab veerežiimis olulisi muutusi. Kaevandamise tagajärjel hävinevad ka taimede kasvualad ning loomade elukeskkonnad. Pruunsöe põletamisel eraldub õhku saasteaineid, sealhulgas lämmastikku ja väävli ühendeid. SUURIMAD IMPORTIJAD JA EKSPORTIJAD
Pruunsüsi Pruunsüsi on pruunikas must kütus ning taimse päritoluga ja märksa noorem kui kivisüsi. Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. Selle kütuse kütteväärtus on 4440 kcal/kg. Pruunsüsi ehk ligniit on kivisöe madalaim aste ja seda kasutatakse kütusena aurupõhistes elektrijaamades. Sel on suur orgaanilise aine sisaldus: mõnikord küündib see kuni 66-protsendini. Tuhaprotsent on väga kõrge võrreldes näiteks kivisöega. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. Pruunsöe omadustest Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Sellega ei kaubelda erinevalt kõrgemate kivisöe astmete kütustega. See on sageli põletatud elektrijaamades, mis on püstitatud kaevanduste
annaabi.ee 
