Vulkanismi mõju inimesele ja looduskeskkonnale
Võrreldes laavavooluga, mille kiirus
on vaid mõnikümmend kilomeetrit tunnis on püroklastiline vool palju hukatuslikum. 1902.
aastal toimus Martinique saarel suur katastroof, milles eelnevalt mainitud vool tappis üle
26 000 inimese. Minu arvamusel tuleneb selline suur inimeste hukkumine nende hulljulgusest
elada vulkaanidele nii lähedal. Vulkaanipursekeid pole võimalik teadlaste poolt alati täpselt
ette ennustada ning seetõttu on selline elukoht ebaturvaline. Vulkaaniliselt tekkinud tuhapilvel
pole küll otseseid katastroofilisi tagajärgi, kuid see võib häirida lennuliiklust. Äärmiselt
plahvastulikest vulkaanipursetest võivad tuhapilved jõuda stratosfööri ning jääda sinna
kuudeks. See takistab päikesevalguse Maale jõudmast ning kliima muutub külmemaks. Soojal
maal elavatele loomadele ja inimestele võib selline kliimamuutus olla traagiline. Inimesed
sõltuvad otseselt oma saagist ning selle külmudes võivad inimesed nälga jääda. Ilmade
annaabi.ee 
