põlemiskamber ja gaasiturbiin. Kompressor surub välisõhku põlemiskambrisse, kuhu antakse ka kütus, põlemisgaas suundub põlemiskambrist turbiini, millel on ühine võll kompressoriga. Turbiinist paiskub põlemisgaas atmosfääri. Säärases seadmes põletatakse peamiselt vedel- ja gaaskütust, kuigi on ehitatud ka tahkekütusel töötavaid gaasiturbiinseadmeid, peamiselt kombineerituna aurujõuseadmega. Väga tülikas on puhastada põlemisgaasi tuhaosakestest. Rõhutame, et gaasiturbiinis paisub gaas kuni atmosfäärirõhuni, erinevalt sisepõlemismootorist, kus paisumine lõpeb ümbruskeskkonna rõhust kõrgemal rõhul. Suletud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19b) ringleb kinnises kontuuris termodünaamilise kehana gaas. Gaas läbib kompressori ja soojusvaheti, milles töögaas kuumenedes täidab põlemiskambri ülesannet, ning suundub siis turbiini ja sealt soojusvahetisse (jahutisse), taastades sellega oma algoleku
keevkiht-soojusvaheti; 7 separaator; 8 auru ülekuumendi; 9 ökonomaiser; 10 õhueelsoojendi; 11 elektrifilter. Keevkihtpõletamine rõhu all Rõhu all töötav keevkihtkolle on paigutatud terasest kõrgsurve mahutisse. Selles mahutis paiknevad ka kuumade koldegaaside puhastusseadmed (tsüklonid). Kütuste põletamine rõhu all olevas keevkihis võimaldab energiat toota kombineeritult. Koldest väljuvad rõhu all olevad gaasid puhastatakse tuhaosakestest, leelismetallidest ja teistest lisanditest. Kuumade gaaside täiendavaks puhastamiseks kasutatakse veel ka keraamilisi filtreid, mis asuvad väljaspool kõrgsurve mahutit. Seejärel gaasid paisuvad gaasiturbiinis, mis käivitab elektrigeneraatori ja õhukompressori. Viimasega antakse põlemisõhku kõrgsurve mahutisse ja sealt koldesse. Gaasiturbiinist väljuvad gaasid läbivad enne atmosfääri juhtimist ökonomaiseri, kus soojendatakse ette aurukatla toitevett
annaabi.ee 
