Rahvuslik Ärkamisaeg
propageerides siin ühistegevust. Seltsi korraldatud põllumajandusnäitused saavad üle maa
laialdaselt tuntuks. Neil oli oluline osa maaelu edendamisest.
Rahvusliku liikumine kandus ka linnadesse, kuhu oli koondunud nii haritlasi kui
jõukamaid äritegelasi. Tartus on see aeg tuntud ,,Tartu renessansi" nime alla. Vabamat
õhku oli tõesti tunda ning see andis kogu rahvale uut jõudu. Võimsamaks
manifestatsiooniks kujunes 1896. aastal VI üdlaulupidu Tallinnas, kus tuhandepealine
rahvahulk ametlikult keelatud laulu ,, Mu isamaa, mu õnn ja rööm" ajal J. Tõnissoni
algatusel püsti tõusis ja pead paljastas.
Loomulikult ei saavutatud midagi ilma võitluseta. J. Tõnissoni rünnati nii vene
kui saksa poolelt, tema hoidid kõikumatult aga oma ,, eesti kurssi". Tema sihiks oli
eestlaste ruuremate õiguste saavutamine nende igipõlisel maal. Peamisi lahinguid tuli
lüüa A. Grenszteini ja ,,Olevikuga". A. Granszteini allajäämine avaliks võitluses selgus
annaabi.ee 
