Tõde ja Õigus II Terve tekst
lennanud, parim masurkatantsija olnud kogu Piiteris, mõistate, kogu Piiteris -- kas teie suudate
seda uskuda, kui seisate Issanda meie jumala enda ees? Teie ei vasta muidugi, sest teie olete
aus inimene, kes ei räägi ebatõtt, ja tõtt ei taha teie öelda, sest tõde haavab. Jah, tõde haavab
alati inimest, tõde pole inimese tarvis. Inimene otsib küll tõde, teeskleb otsima, sest tema tahab,
et teised usuksid tema tõeotsimist. Aga tõde on inimesele ometi nagu kuri kiskja või
tuhandeokkaline roos. Nõnda on inimene oma tõega. Sellepärast ei pea inimesele tõtt rääkima,
vaid teda peab armastama. Aga minule võib juba tõtt öelda, minule küll, sest mina pole enam
inimene. Veel mineval suvel läksin kord linnast välja jõe äärde ja võtsin seal enda alasti. Ja kas
te usute, et kui ma rohu peal, ilusa pehme, mahlaka ja rohelise rohu peal nägin iseoma varju,
siis ei tundnud ma teda ära, ei tundnud, et see on minu vari. Pöördusin ümber ja vaatasin selja
annaabi.ee 
