E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
»
«Oled sina eesti mees?» küsis sepp, sügavalt hinge tõmmates.
«Olen küll,» vastas munk.
«Miks sa seda enne ei öelnud?»
«Meie oleme võõraste läbi juba nõnda rikutud, et üks eestlane teist enam uskuda ei või.»
«Mind võib igaüks uskuda,» seletas sepp uhkelt. «Aga mungad on meistrid valetama. Kuidas
võid sa maamees olla, kui sa munk oled?» «Mina ei ole munk.» «Kes sa siis oled?» «Mina
olen T a s u j a ! »
Oleks suur lõõts korraga laulma ja tuhandenae-lane alasi mööda sepapada kargama hakanud,
ei t oleks sepp seda kaugeltki nõnda suureks imeks pannud kui praegu kuuldud uudist. Ta ajas
silmad pärani lahti ja tõusis istukile. Munk ei hoidnud teda enam kinni, vaid seisis püsti ta ees.
158
«Sina oled . . . » kogeles sepp.
«See mees, kelle ainus mõte on võõrast kurjust nuhelda ja oma rahvast vabaks teha,» vastas
munk. «Mispärast sa minu saadikuid kuulda ei võtnud?»
Villu kargas püsti ja pakkus mungale kätt.