Taeval ei ole soosikuid Remarque
nädalaks hotelli voodisse. Ta mõistis, et kes sageli surmasuust pääseb, sünnib ka uuesti ja
tänutundega. Ta oli õnnelik, et hingas veel.
Clerfayt otsis Lilliani Pariisis. Ta arvas, et Lillian oli ta maha jätnud. Lõpuks kohtas ta
Lilliani ja avaldas soovi temaga abielluda. Lillian ei tahtnud abieluga nende õnne rikkuda.
Pealegi kartis ta, et sureb varsti. Clerfayt mõtles tulevikus sõita Toulouse`e ja hakata
autokaupmeheks. Lillian oli selle vastu.
Clerfayt läks Itaaliasse TuhandeMiiliRallile ja saavutas kuuenda koha. Lillian ei olnud
vahepeal sanatooriumi peale mõelnud, nüüd helistas ta aga Hollmannile. Hollmann teatas,
et Dalai Laama lubas ta paari nädala pärast välja lasta.
Nad sõitsid Rivierasse. Clerfayt tahtis sinna elama jäädagi. Lillian tahtis aga seigelda. Ta
tundis, et Clerfayt tahab teda käsist ja jalust siduda ning sunnismaiseks muuta. Clerfayt
arvas, et Lillian on temaga abiellumise vastu, sest tahab tagasi sanatooriumisse Volkovi
juurde