Ärkamisaeg Eestis ja Juhan Liiv
Kõige arvukam oli ülemaaline
kirjanduslik-kultuuriline org. Eesti Kirjameeste Selts
(EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100
liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas
rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning
eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1870 pandi alus
esimesele eesti üliõpilasorganisatsioonile, millest
kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V
1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp.
7
Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas
tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93).
Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe
kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa
ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus
kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas
kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V.
Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann),
mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse
edendamisele