V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Siin on teil müürilõhkuja, papid on selle ise teil saatnud. Täname teid, kirikhärrad!»
Sel hooplemisel oli mõju. Palgi salavõim oli otsas Hulgused said julgust juurde; peagi
tõstsid paarsad tugevat kätt palgi udusulena üles ning tormasid sel lega vastu suurt ust, mida
enne oli katsutud sisse lüüa See, kuidas rahvahulk harvade, laialipillatud tõrvikut
poolhämaras valguses pikka palki kandis ja selleg kiriku poole jooksis, tekitas mulje, nagu
tormaks koletu tuhandejalgne elukas põrnitsedes vastu kivist hiiglast.
Palgi hoopidest põras pooleldi metallist tehtud uks määratu trummina. Järele ta ei andnud,
kuid kogu kirik vabises ning seest kõmasid vastu kõrged võlvid.
Samal ajal hakkas ülevalt ründajate peale suurte kivide rahet sadama.
«Kurat!» karjus Jehan. «Kas tõesti tornide balustraadid meie peale pudenevad?»
Kuid hoog oli sees. Argoo kuningas oli ju ise eeskuju näidanud. Muidugi on see piiskop,